Kasutajanimi:
Parool:
» Registreeri
» Unustasid parooli
Kasutajaid online: 0
Külastajaid online: 16
BarProfi keskus avatud E-R 13:00-17:00
Registreeritud kasutajaid: 5 552
Kodulehe külastusi: 2 130 326
Lehtede vaatamisi: 13 406 323
Alates oktoober 2007
   Esmaspäev
Tähelepanu!   Tegemist on alkoholi kohta infot sisaldava kodulehega.   Alkohol võib kahjustada Teie tervist!

Artiklid

       Artiklid        Mis muudab shampanja eriliseks?
Mis muudab shampanja eriliseks? 27.01.2014 17:46:37
Vaatamisi: 7 223
Autor: BarProf-Liisa

Sharing Is Caring!
Mis muudab shampanja eriliseks?Kas sina tead, mis muudab šampanja eriliseks? Ameerika keemiaühing selgitab šampanja eripära keemiku pilgu läbi.

Kui Prantsuse seadused näevad ette, et vahuvein on šampanja ainult siis, kui see on valmistatud Champagne piirkonna viinamarjadest, siis keemilises mõttes kehtib šampanjapudelis Henry seadus. Selle järgi on gaasi lahustuvus vedelikus proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal.

Šampanja muudab kihisevaks süsihappegaas. Suletud pudelis valitseb šampanjas lahustunud süsihappegaasi ning pudelikaelas korgi ja vedeliku vahele jääva gaasi vahel taskaaluolek. Pudeli avamine aga vabastab gaasi ja rikub selle tasakaalu. Rõhu kiire vähenemine põhjustab Henry seaduse järgi osa gaasi mullidena eraldumise šampanjast, mis tasakaalu taastab.

Šampanja saab oma gaasi loomuliku kääritamise teel. Antud juhul kääritatakse hapnikuvabas keskkonnas pärmiseente abil viinamarjamahlas sisalduvaid suhkruid (glükoosi ja fruktoosi), muutes need süsihappegaasiks ja etanooliks.

Erinevalt teistest veinidest kääritatakse šampanjat kaks korda. Süsihappegaasi lendumise vältimiseks toimub teine kääritus korgiga suletud pudelis. Pudelisse vangistatud süsihappegaas lahustub veinis ning tekivad mullid.

Legendi järgi avastas šampanja valmistamise võimaluse 17. sajandi keskpaigas benediktiini munk Dom Pierre Pérignon, kelle järgi on nimetatud ka kuulus šampanja Dom Pérignon. Alguses olid šampanjavalmistajad hädas teise kääritamisega - osades pudelites ei tekkinud mulle, teistesse kogunes süsihappegaasi aga sedavõrd palju, et pudelid lõhkesid tekkinud rõhu tõttu.

Šampanjas ühineb süsihappegaasiga enam kui 600 erinevat keemilist ühendit, mis kõik annavad kihiseva joogi aroomi ja maitsesse oma ainulaadse panuse. Ilma tillukeste kihisevate mullikesteta oleks šampanja aga siiski kõigest üks valge vein paljudest.

Kui gaasimullid pokaalis joana pinnale kerkivad, haaravad nad endaga kaasa kõigi 600 šampanjale aroomi ja maitset andva keemilise ühendi molekule. Need molekulid paiskuvad mullide lõhkedes sõna otseses mõttes šampanja pinnalt õhku, kõditades nina ja stimuleerides inimese haistmismeelt.

KihisevPokaalis kihisev šampanja pakub ka silmailu. Mikroskoobiga vaadates on näha, kuidas lõhkevad mullid deformeerivad neid ümbritsevaid mulle, moodustades hetkeks mullidest lilleõisi.

Milline on aga parim viis pokaali täitmiseks kihiseva joogiga, et tagada maksimaalne lõhna- ja maitseelamus? Ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry avaldatud uuringu järgi säilib šampanjat nurga all pokaali valades joogis kuni kaks korda rohkem süsihappegaasi kui otse pokaali keskele kallates. Valamisel säilinud lisamullid aitavad šampanja aroomi paremini esile tõsta.

Artikkel on vahendatud veebikeskkonnast novaator.ee


Kui loetud lugu pakuks huvi ka Sinu sõpradele siis jaga seda vajutades "Meeldib"    

Tule ja tutvu meie järgmise Baarmenite Koolitusega!


Avalda julgelt ka enda arvamust, et tulevikus veelgi huvitavamat infot saada:
 
 
 

 Soovid baarialase infoga kursis olla Facebookis?  -  Vajuta "Meeldib" ja meie teeme ülejäänu!

Back Back
© 2007-2014. Kõik õigused kaitstud. Info kasutamine lubatud ainult koos viitava lingiga www.barprof.ee kodulehele!
      BarProf OÜ     tel. 56 501 701     info(ät)barprof.ee  
Poppworks OÜ
Prindi Saada sõbrale Otsi