Punast viinamarjaveini on alates „Prantsuse paradoksi“ sõnastamisest peetud teatud liiki imerohuks – mõõdukas tarbimine aitab teravdada mõistust ning kaitseb veresoonkonna haiguste eest. Eesti pole seniajani olnud just tuntud veinimaa, kuid kas see on muutumas? Edasi...
Veinijoojate ringkonnas on levinud müüt, et veiniklaasi peab hoidma just jalast. Selline uskumus tugineb oletusele, et kui hoida veiniklaasi klaasiosast, muudab inimese kehasoojus veini liiga soojaks. Väitele püütakse lisada kaalu ka esteetilisuse rõhutamisega - nimelt olevat klaasile jäävad sõrmejäljed hirmus koledad. Tuginedes taolisele oletusele küsime me vastu: kas klaasi hoidmine mujalt kui jalast on tõesti karm etiketi rikkumine?Edasi...
Korgitser on metallist heeliks, mis kinnitub tugevalt puidust ristuva käepideme külge ning mille töömehhanismiks on keereldes siseneda pehmesse korgipuust pudeliotsa täidisesse. Seejärel tõmmatakse ühe sujuva liigutusega kaadervärki vastassuunas pudeliga ning valatakse pudelisisu klaasidesse. Ning nauditakse veini. Ahjaa...enne kallamist väikene korginuusutus ning ongi korras. Kuidas aga kirjeldada või iseloomustada korgitseri?Edasi...
Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. Edasi...
Sauvignon Blanc on viinamarjasort, mille puhul tihti kasutatakse lühemat nimekuju Sauvignon, mõnel pool ka Fumé Blanc. Kuna Chardonnay on vallutanud kogu maailma ja poelettidel valitsevad valge veini riiulitel suveräänselt veinid sellest marjast, on nii mõnigi veinisõber küllastunud seesugusest ühekülgsusest ning otsib vaheldust. Edasi...
Inimkond on teadnud sajandeid, et punane vein ei sobi kalaroogade juurde. Siiani pole aga keegi suutnud sellise sobimatuse tagamaad teaduslikult seletada. Punase veini joomine kalaroa kõrvale jätab suhu sageli halva nö kalase järelmaitse. Punast veini soovitatakse tavaliselt liha kõrvale, kalaprae jaoks aga peetakse sobivamaks valget veini. Samas ei ole see absoluutne reegel. Edasi...
Neile, kes hindavad kõrgelt n-ö säravvalget naeratust, on punane vein olnud jook, mida tuleb vältida. Nüüd on aga teadlased leidnud, etpunane vein võibhammastele hoopis kasulikolla, kuna sisaldab kemikaale, mis takistavad kahjulike bakterite kinnitumist hammastele, vältides niiviisi lagunemist. Edasi...
Temprano tähendab hispaania keeles varajast ja praeguseks on sellest lähtuv nimekuju Tempranillo kõige levinum. Samas on sellel marjal, nagu heal lapsel ikka, rohkesti erinevaid nimesid. Edasi...
Saksa päritolu viinamarjasorti loevad asjatundjad maailma kõige nooblimaks valgeks sordiks nagu ka Chardonnayd. Esmakordselt on seda marja kirjalikult mainitud 1435. aastal Saksamaal ja 1477. aastal Alsace’is. Edasi...
Lõuna-Aafrika mitmekesine pinnas sobib hästi ka viinamarjade kasvatamiseks. Pehme vahemereline kliima, pikad soojad suved, ookeanibriisid ja sobiv pinnas loovad Lõuna-Aafrikas viinamarjakasvatuseks ideaalsed tingimused. Sealse veiniajaloo algusajaks peetakse 1652. aastat, mil hollandlased lõid Hea Lootuse neemele Kapi koloonia ja rajasid sinna esimesed viinamarjaistandused. Edasi...
