Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid.
1. Veini säilitamine
Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja.
2. Veini dekanteerimine
Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks.
3. Veini temperatuur
Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol.
Serveerimistemperatuurid:
- valged kuivad ja kerged veinid, shampanja: 6-8 °C
- valged täidlased ja tammised veinid, rosé veinid: 10-12 °C
- punased kerged veinid: 14-15 °C
- täidlased ja tugevad punased veinid: 16-18 °C.
- kangestatud veinid: 12-14 °C
Mida lihtsam (odavam) on vein seda külmemalt tuleks seda tarvitada. Valget tetrapakendis veini võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nii nimetatud toatemperatuuri all mõistetakse veini maailmas temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur – tavaliselt on tubades sooja 22-23 °C.
4. Veini klaas
Veiniklaasi valik sõltub serveeritavast veinist. Üldiselt serveeritakse punaseid veine suurematest ümaratest pokaalidest, valgeid veine aga väiksematest kõrgematest ja kitsamatest pokaalidest. Täpsemaid näpunäiteid õige klaasi valimiseks leiab BarProfi veinimaailma artiklist:
Kas teadsid, et õige klaas avab alles veini hinge?
5. Vein ja toit
Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused:
- Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad
- Punane liha - kergemad punased
- Ulukiliha - raskemad punased
- Pastaroad ja lihasupid - roosad
Veini serveerimise etikett:
- Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest alles õhuga kokku puutudes avanevad need lõplikult.
- Jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta. Veiniklaase on soovitav hoida ainult jalast.
- Veini aroomi paremaks tundmiseks tuleks seda klaasis õrnalt päripäeva keerutada ja seejärel enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus joomise ajal, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta sobivaks.
Teades ja tundes eelpool nimetatud reegleid on veini joomine kindlasti nauditavam ja elamusterikkam tegevus!
Loe ka järgmisi artikleid, mis käsitlevad veinide serveerimist:
Kui loetud lugu pakuks huvi ka Sinu sõpradele siis jaga seda vajutades "Meeldib"
