Tekst: August Alop
.jpg "Sauvignon Blanc")
Sauvignon Blanc on viinamarjasort, mille puhul tihti kasutatakse lühemat nimekuju Sauvignon, mõnel pool ka Fumé Blanc.
Kuna Chardonnay on vallutanud kogu maailma ja poelettidel valitsevad valge veini riiulitel suveräänselt veinid sellest marjast, on nii mõnigi veinisõber küllastunud seesugusest ühekülgsusest ning otsib vaheldust.
Seepärast ongi märgatavalt populaarsust kogunud sellised valged sordid nagu Riesling, Gewürztraminer, Semillon ja eelkõige Sauvignon Blanc.
Selle marja kodupaigaks peetakse tavaliselt Bordeaux’d, kus ta koos Semillon’iga ongi peamine valge sort. Enamik Bordeaux’ valgeid kuivi veine on siiski Sauvignon’i ja Semillon’i segu ning seepärast ehk ongi hinnatuimad sauvignon’id pärit hoopis Loire’ jõe ülemjooksult Sancerrist ja Pouillyst.
Bordeaux’ puhul tuleks nimetada ka seda, et siin on traditsiooniliselt kasutatud erinevat värvi pudelit eri tüüpi valge veini villimiseks. Kuivade valgete laagerdamata veinide jaoks kasutatakse üldiselt helerohelisest klaasist pudelit. Läbipaistvasse pudelisse villitakse kas valged poolmagusad ja magusad veinid (Sauternes, Bordeaux Moelleux) või tammevaadis küpsetatud kuivad valged veinid (Graves).
Sauvignon Blanc veinid võib jagada kolmeks:
- kuivad värsked tammevaadilaagerduseta
- kuivad tammevaadis laagerdatud
- magusad ja poolmagusad (enamasti segu koos Semilloniga)
Sauvignon Blanc veinide iseloomustus
Traditsiooniline sauvignon on just kuiv värske tammeveaadilaagerduseta ja niisuguse veini väärtus seisneb eelkõige värskuses ja marjaaroomide rikkuses.
Tavaliselt selline vein aja jooksul ei parane ja ta tuleb ära tarvitada võimalikult noorelt.
Sauvignon Blanc on aromaatsem Chardonnay’st ning talle on iseloomulik nn roheliste taimede ja marjade lõhn – karusmarjad, spargel, valge sõstar, mitmesugused rohttaimed, kusjuures aroom on intensiivne ja isegi terav (meenutab kassipissi).
Selles klassis n-ö etaloniks ja kuulsaimateks on Loire’ jõe ülemjooksu veinid Sancerre ja Pouilly Fume, kuid vähesed ehk teavad, et nende veinide tuntus sai alguse alles 1970-ndatel ja levis kiiresti Californiasse, Austraaliasse ning Uus-Meremaale, kus asuti julgelt eksperimenteerima ka tammevaadilaagerdusega.
Sauvignon Blanc on tamme suhtes tundlik
Tammevaadis laagerdamine pehmendab sauvignon’i aroomi teravust ja muudab selle paljudele vastuvõetavamaks, kuid enamik asjatundjaid leiab, et see viinamarjasort on tamme suhtes väga tundlik ning et sellega tuleks olla ülimalt mõõdukas.
California veinitootjate, eriti Robert Mondavi eeskujul on väga paljud Loire’ oru veinivalmistajad hakanud samuti kasutama tammevaate, nii et kunagised eeskujuandjad võtavad nüüd šnitti oma õpilastelt.
Paremad ja tasakaalustatumad veinid saadakse Sauvignon Blanc’ist, kui laagerdamisel kasutatakse nn prantsuse tammest vaate, mille tammisus ei ole nii terav kui ameerika tammevaadil. Bordeaux’s on traditsiooniliselt niisuguseid veine tehtud Graves ja Pessac Leognanis ning vähesel määral Medoc’is ( AC Bordeaux).
Magusad sauvignon’id
Magusate Bordeaux’ veinide puhul on Sauvignon’i osa enamasti teisejärguline Semillon’i kõrval, kuigi oluline just happesuse seisukohalt.
Nende nn botrytis-veinide valmistamisala jääb mõlemale poole Garonne’i jõge Bordeaux’ linnast kagusse, kusjuures hinnatumad on vasakkalda regioonid Sauternes, Barsac ja Cerons ning veidi nõrgemad paremkalda Premieres Cotes de Bordeaux, Cadillac, Loupiac ja Ste.-Croix-du-Mont. Ka neid veine laagerdatakse tammevaatides (Sauternes’is näiteks 18–36 kuud).
Mujal maailmas valmistatakse Sauvignon Blanc’ist magusat veini Californias.
Sauvignon Blanc ja toit
Sauvignon Blanc on suurepärane kaaslane grillitud mereandide kõrvale. Väga hästi sobib see ka valgest kalast eelroogade ja punasest kalast nii eel- kui ka pearoogade juurde.
Tekst on vahendatud ajakirjast
KÖÖK.
Kui loetud lugu pakuks huvi ka Sinu sõpradele siis jaga seda vajutades "Meeldib"
