Teadlased selgitasid välja, miks inimesed endale asutuste pidudel häbi teevad ja rumalalt käituvad. Sellised üritused on iga-aastased sündmused, mille tagajärjeks enamasti tavalisest sagedasem punastamine järgmisel hommikul.
Nüüd on teadlased leidnud vastuse küsimusele, miks just asutuste pidudel nii sageli piinlikkust tekitavaid hetki ja kohatut käitumist ette tuleb.
Nimelt
pruukides alkoholi keskkondades, mis tavaliselt sellega ei seostu, võib jooja kontrolli oma tegude üle suuresti pärssida. Tuttavas kohas nagu kõrtsis või kodus sõprade seltsis õpib aju alkoholi sisemisi tõkkeid lõhkuvaid mõjusid kompenseerima. Tarvitades alkohoolseid jooke aga võõras keskkonnas, näiteks töökohal, kus nad muidu on kained ja keskendunud, kaovad sellise taluvusvõime kasulikud omadused ja kontroll sisemiste piirangute üle.
Alkoholil on disinhibitoorne mõju
Birminghami ülikooli psühholoogiateaduskonnas uurimistööd juhatanud dr Suzanne Higgs ütleb: "Me teame, et alkoholil on disinhibitoorne,
s.o sisemisi käitumistõkkeid lammutav mõju. Leidsime, et kui inimesed pruugivad alkoholi harjumuspäraselt konkreetses kontekstis, näiteks ühes ja samas ruumis, siis taluvusvõime ajapikku kasvab ning piire lammutav mõju taandub. Kui pakkusime katsealustele alkoholi aga erinevates keskkondades, kadusid neil sisemised tõkked taas.
Kõrtsis või muus joomakohas joomisega on inimestel üldiselt rohkem kogemusi ja nad on õppinud pärsitusekadu kompenseerima.
Kuna töökohal reeglina alkoholi ei jooda, pole inimestel kujunenud kompenseerimismehhanismi, mistõttu lastakse end ülemäära lõdvaks."
Alkohol mõjutab käitumist olenevalt keskkonnast
Uurimuse raames paluti 24 osalenud katsealusel sooritada arvutis mitmesuguseid ülesandeid, millega mõõdeti katseliselt nende pärsituse määra. Katsealused pidid enne testide sooritamist eri ruumides tarvitama kas magustatud alkohoolset jooki või sarnast magusat, ent alkoholivaba rüübet.
Ruumid, milles katsed läbi viidi, olid sisustatud eri stiilides või lõhnastatud spetsiifiliste lõhnadega. Uurijad leidsid, et ajapikku kasvas alkoholi pruukinud katsealustel taluvusvõime alkoholi disinhibitoorse mõju suhtes. Kui samadele katsealustele manustati hiljem alkoholi toas, mida nad olid seostanud alkoholivaba joogiga, nende sisemised käitumispiirangud taandusid.
Higgs, kelle töörühma tulemused ilmusid ajakirjas Alcohol and Alcoholism, ütles, et ehkki uurimuses kasutati võõraid füüsilisi keskkondi, võib pärsitusekadu samamoodi ilmneda ka siis, kui alkoholi juuakse vähem tuttavate inimeste, näiteks kolleegide seltskonnas.
Ta ütleb:
"Pidu iseenesest ajab inimesed rohkem elevile ja tõenäoliselt võimendab mõju veelgi. Samuti on osa tõkkeid juba minetanud jooja tõenäoliseimaks reaktsiooniks joodava koguse suurendamine, mis võib viia hoojoomiseni. Tõenäoliselt selgitab see, miks inimesed kipuvad asutuste pidudel tegema asju, mida järgmisel päeval kahetsevad."
Artikkel on vahendatud webi-keskkonnast forte.ee
Kui loetud lugu pakuks huvi ka Sinu sõpradele siis jaga seda vajutades "Meeldib"
