Tekst: Martin Hanson
Korgitser on metallist heeliks, mis kinnitub tugevalt puidust ristuva käepideme külge ning mille töömehhanismiks on keereldes siseneda pehmesse korgipuust pudeliotsa täidisesse. Seejärel tõmmatakse ühe sujuva liigutusega kaadervärki vastassuunas pudeliga ning valatakse pudelisisu klaasidesse. Ning nauditakse veini. Ahjaa...enne kallamist väikene korginuusutus ning ongi korras.
Kuidas kirjeldada või iseloomustada korgitseri? Metallist varrast, mis aitab sind lähemale veininaudingule ning lõbusale seltskonnale. Mehhaaniline vidin, mille abil pudelist korgi välja tõmbamine on imelihtne. Kuid igal asjal siin ilmas on sisu, ajalugu ning hind.
Korgitseri ajalugu
Veinitegemise ja -joomise ajaloo mõistes on korgitser äärmiselt hiline leiutis. Tegemist on aga asjaga, mille saatus on sarnane trakside omaga. Kui inimene mõtles välja püksid, siis alles pärast seda tekkis vajadus trakside järele ning nende evolutsioon võis alata. Punnivinnaga on sama lugu. Väga vanal ajal hoiti veini üldse savist amforates, rikkam rahvas metallist nõudes. Veini joodi noorelt, see säilis vähe ning oli iseloomutu. Esimesed klaasist dekanterid tekkisid ajaloopilti alles 12. sajandil Veneetsias.
Kuni inglased lõpuks 18. sajandi alguses lõid peene pea ja kaelaga pudeli, milles sai veini õhukindlalt hoidmine võimalikuks. Algas veini vanandamise protsess. Kuid kui kork saadi pudelile ette, oli see vaja sealt hiljem ka maha saada.
Oleme kõik „liikuvates piltides“ näinud vapraid musketäre, kes pärast järjekordset taplust haaravad pudeli, millelt saab edukalt hammastega korgi tõmmata, või lõikavad terava rapiiriga pudelilt kaela. Kuid alati peab eksisteerima ka elegantsem viis. Nagu ütles minu vaarisa, kui keegi küsis, miks ta kell viis neljapäeval smokingut kannab, et „Alanud on õhtupoolik, ega ma mingi ahv ei ole!“ ning kallas klaasikese.
Korgitseri sünniaega on keeruline määratleda ja ennustada. Arvatakse, et disain ning loogika pärinevad mehhanismist, mida kutsuti „relvaussiks“. Tegemist oli vidinaga, millega musketärid oma musketitest ebaõnnestunud laadungit kätte urgitsesid. See oli metallist heeliks, millel otsas käepide, loomulikult meetrine, et musketi pärani välja ulatuda. Ajamääratluseks võisid olla äkki 1630-ndad.
Korgitseri loomisõigus ja -au antakse ajalooliselt siiski inglastele, põhjuseks pikaajaline õlle ja siidri traditsioon. Vanasti villiti nii õlu kui ka siider tänapäevase veiniga sarnaselt tugeva korgiga pudelitesse. Kuigi Inglise kultuuris on mainitud korgitserilaadset elementi ka varem, on esimene ametlik ülestähendus pärit 1681. aastast, mil on kirja pandud järgmised korgitseri olemust määratlevad read:
„Terasest uss, mida kasutatakse pudelitest korkide välja uuristamiseks.“
Vanal ajal, 17. sajandil ja ülespoole kuni Esimese maailmasõjani hoiti kõike medikamentidest ja kosmeetikast kuni söögi ja joogini pudelites, mida sarnase korgiga suleti. Niisiis oli tarvis ka vahendit, millega väärtuslikku kraami avada.
Korgitseri patent kuulub pastor Samuel Henshallile. Patent number 2061, antud ühele Samuel Henshallile, aadressiga Princes Street, Christchurchi kogudus, Middlesex, 24. augustil 1795. Erinevalt tänastest pastoritest, kellel tuleb samuti avada tuhandeid pudeleid armulauaveini aastas, panid toonased jumalasulased poole jumalate nektarist ise hakkama. See selleks...
pastori suurim lisand juba varasemale, mis ka patendi kindlustas, oli pisikene nööp korgitseri heeliksi ja käepideme vahel. Tegemist oli sentimeetripaksuse ning veinipudeli suust peenema nööbiga, millel oli peamiselt kolm eesmärki. Esiteks takistas see heeliksi ja käepideme omavahelist liikumist. Teiseks jättis käepideme ja pudeli vahele, sisse keeratuna siis, kerge vahe, mis hõlbustas veini avamist ning ei lõhkunud korki. Kolmandaks olid selle nööbi alaosas väikesed teravikud, mis läksid korgi sisse ning ei lasknud sellel katki minna.
Edasised arendused ei ole enam seotud korgitseri põhiolemuse muutmisega. Kuni tänapäevani koosneb korgitser täpselt samadest 1795. aastal patenteeritud osadest. Muutunud on materjalid, muutunud on välimus – loogika on aga säilinud. Suurimad arendused on olnud seotud baarmenitega ning nende töise elu lihtsustamisega. Teine suund on olnud kodukasutaja elu lihtsustamiseks.
Erikujulised pudeliavajad
Sakslane Carl Wienke leiutas ühepoolse korgitseri baarmenitele, mis sai nimeks „Waiter’s friend“ (‘kelneri sõber’). Põhjus, miks see uus punnivinn oli väärt 1882. aastal Saksamaa Patendiameti patenti number 208156, seisnes loogikas, et korgitser nägi välja ning käitus nagu taskunuga. Seda oli võimalik kokku voltida, selle kasutamine oli lihtne, kuna jõudu rakendati vaid ühest käepideme poolest tõmmates, samas kui teine pool asetus jõuõlana vastu pudelisuud. Lisaks oli korgitseri küljes pudeliavaja ning pisikene nuga, et lõigata ära veinipudeli ümbrispaber või puhastada korgiots parafiinist.
Neid korgitsere peetakse kuni praeguseni kõige kiiremateks ja elegantsemateks. Ütleme nii, et see on tänapäeval proffide hulgas kõige levinum tööriist.
Teine suurem leiutis on
„kätega“ korgitseri leiutamine. Vahel kutsutakse seda ka liblik- või ingelkorgitseriks.
Tegemist on kõige vähem jõudu nõudva ning harvemaks koduseks kasutuseks ideaalse vidinaga. Ühesõnaga, tegu on kruvimeetodil töötava korgitseriga, millel on kaks kätt, mis keerme sisse keerates tõusevad üles ja mille korraga alla surumisel tõmbab korgitser pudelist iseenesest korgi. Lihtne. Liblikkorgitseri patent anti esmakordselt välja Inglismaal 1888. aastal mehele, kellel nimeks H. S. Heeley.
Erinevaid korgitsere on läbi aegade olnud sadu. Tööpõhimõte on jäänud aga üldjoontes samaks. Selles vallas
üks lahedamaid ning vähe kohatuid on kahelabaline korgitõmbaja, mis on põhimõtteliselt käepide, 
mille küljest tulevad välja kaks lamedat pikka laba. Need labad torgatakse korgi ümber nii, et kumbki laba läheb pudeli ja korgi vahele ning seejärel kogu kaadervärki keeratakse ja tõmmatakse ühel ja samal ajal. Kui ise ei oleks näinud, ei usuks, et see toimib, kuid justkui imeväel tuleb kork puhta ning tervena pudelist välja. Korgitser on imeline ka veel seetõttu, et sellega saab hiljem korgi taas pudelile tagasi panna ja veini õhukindlalt sulgeda.
Eriti hea vahend veinitestijatele või niisama mekutajatele, kes tahavad teada, mis maitsega vein pudelis on.
Korgitsere lähemalt uurides ning igapäevaselt kasutades hakkame iseenesest tajuma, milline on hea tööriist ja milline mitte. Enamasti tehakse heeliksid liialt kitsad või siis peenikesed, mis ei anna mingit kinnituspinda korgi sees ning ainult lõhub seda. Kuid head korgitserid on ka kallid – alates paarist tuhandest kroonist saab tõelise ajaloolise tegumoe ning võimsalt töötava ja tugeva korgitseri.
Pudeli avamise kunst ja stiil võivad tunduda alguses suhteliselt ebaolulisena, kuid kui jälgida elegantsi ja vilumust, millega tippsommeljeed avavad pudeli Burgundia punast ning milline imeline helide sümfoonia tekib korgi avamise ning märjukese klaasi valgumise ajal, peab nõustuma, et
igasugune hingestatud tegevus on kunst.
Artikkel on vahendatud ajakirjast
KÖÖK.
Mida teha aga siis kui korgitseri ei juhtu käepärast olema?
Kas vein jääb joomata? Muidugi mitte! Ilmselt tuleb vaimusilmas kõigile ette olukord, kus kruvi ja näpitsatega üritatakse veinikorki kätte saada või hakatakse korki sisse suruma nii, et kogu ümbrus, kaasa arvatud sinu just puhtaks pestud valge särk, saavad ilusti punase veiniga sisse pühitsetud. Tegelikult on olemas ka lihtsam variant ning mingisuguseid terariistu selleks vaja ei lähe - ainukene, mida vajad, on veinipudeli põhja pehmendus milleks sobib ideaalselt jalast võetud king ning mingisugune pind, mille vastu seda lüüa...vajadusel sobib selleks ka sõbra kukal ;) Nii saad avada veinipudeleid kasvõi kõrbes.
Alljärgnevalt videolt näetegi täpselt, kuidas seda meetodit kasutada. BarProfi poolt järele katsetatud ja kinnitame, et töötab...nii et tuld, peaasi et kuivale ei jääks ;)
Kuidas avada veinipudelit kui avajat ei ole?
Kui vähemalt 10 sekundiga ei ilmu video ikooni installeerige arvutisse uuem Flash Player järgides juhtnööre
Video allikas: Youtube
NB! Võimaluse korral soovitame kasutada siiski korgitseri, eriti just kvaliteetveinide puhul, sest videos näidatud meetod paiskab setted laiali ning tundlike veinide puhul võib rikkuda veini maitse.
Kui loetud lugu pakuks huvi ka Sinu sõpradele siis jaga seda vajutades "Meeldib"
Avalda julgelt ka enda arvamust, et tulevikus veelgi huvitavamat infot saada:
