AUTS2 on geen, mida on seostatud nii autismi kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega, kuid selle täpne funktsioon on seni jäänud selgusetuks. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud Londoni kahe ülikooli teadlaste juhtimisel valminud uuring näitab, et
AUTS2 võib olla seotud alkoholi liigtarvitamisega. Leiti, et sellel geenil on olemas kaks erinevat varianti, millest ühe esinemine on kolm korda tavalisem kui teise puhul.
Haruldasema geenivariandiga inimesed joovad 5% vähem alkoholi
Haruldasema geenivariandiga inimesed joovad keskmiselt viis protsenti vähem alkoholi kui tavalise geenivariandiga isikud. AUTS2 on kõige aktiivsem neis ajuosades, mis on seotud neuropsühholoogiliste tasustusmehhanismidega. Sestap võib arvata, et
geen mõjutab joomise käigus positiivsete emotsioonide tekkimist.
Arstid ja bioloogid on ammu kokku leppinud, et alkoholi kuritarvitamisel on osaliselt geneetiline tagapõhi. Seniajani pole olnud aga teada ühtegi geeni, mille poole näpuga näidata. Ainsaks napsitamisega seotud geeniks on olnud see osa DNA -st, mille põhjal toodetakse alkoholi dehüdrogenaasi – ensüümi, mis alkoholimolekuli maksas ära lõhub.
Suures rahvusvahelises uurimuses osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased professor Andres Metspalu juhtimisel. Autorid analüüsisid rohkem kui 26 000 vabatahtliku katseisiku DNA -d. Teiste hulgas osales uuringus ka ligi 1 000 Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu geenidoonorit. Alkoholi tarvitamisharjumuste kohta täitsid uuritavad küsimustiku. Kui potentsiaalne joomist mõjutav geen oli sõelale jäänud, kontrollisid uurijad oma avastust veel 21 000 inimese geeniproovide abil.
Väiksema alkoholitarvitamisega seotud geenivariant on aktiivsem
Pärast AUTS2 identifitseerimist uurisid bioloogid geenivariantide aktiivsust ajukoes. Nad leidsid, et väiksema alkoholitarvitamisega seotud geenivariant oli aktiivsem. Samuti testiti laborihiirte geene. Selgus, et erineva alkoholilembusega näriliste hulgas töötasid eri tüüpi uuritava geeni variandid.
Kontrolliks blokeerisid uurijad AUTS2le lähedase geeni äädikakärbestel, mis muutis putukad alkoholi suhtes vähem tundlikuks. Seega võib öelda, et AUTS2 on seotud alkoholi tarvitamise reguleerimisega mitmetel erinevatel loomaliikidel.
Geenide uurimine hakkab võimaldama paremat alkoholismiravi
Londoni Imperial College´i professor Paul Elliott selgitas: "Inimeste käitumist, sealhulgas ka napsitamist mõjutavad väga paljud tegurid. Ühemunakaksikutega tehtud uuringutest teame, et geenidel võib alkoholismi välja kujunemises olla oluline roll. Üks geen ei pruugi kõike määrata, kuid ma usun, et AUTS2 leidmine aitab edaspidi palju paremini selgitada purjutamise bioloogilisi mehhanisme."
"Inimesed joovad alkoholi väga erinevatel põhjustel. Kui lõpuks selgub, kui suurt rolli geenid alkoholi tarvitamises mängivad, on võimalik alkoholismi tõhusamalt ennetada ning pakkuda paremat võõrutusravi," lisas psühhiaatriaprofessor Gunter Schumann.
Artikkel on vahendatud webi-keskkonnast novaator.ee.
Täispika uuringu leiab lingilt:
Genome-wide association and genetic functional studies identify autism susceptibility candidate 2 gene (AUTS2) in the regulation of alcohol consumption.
Kui loetud lugu pakuks huvi ka Sinu sõpradele siis jaga seda vajutades "Meeldib"
