Tekst: Mare Mere
Lõuna-Aafrika mitmekesine pinnas sobib hästi ka viinamarjade kasvatamiseks. Pehme vahemereline kliima, pikad soojad suved, ookeanibriisid ja sobiv pinnas loovad Lõuna-Aafrikas viinamarjakasvatuseks ideaalsed tingimused.
Sealse veiniajaloo algusajaks peetakse 1652. aastat, mil hollandlased lõid Hea Lootuse neemele Kapi koloonia ja rajasid sinna esimesed viinamarjaistandused.
Kohalik veinitööstus arenes algul visalt, olukord paranes tublisti 19. sajandi alguses, mil Kapi koloonia läks lõplikult brittide valitsemise alla ja veinid said suure turu Inglismaal.
Õitsengu lõpetas sajandi lõpukümnenditel istanduste nakatumine juuretäist, lõpliku punkti pani hävingule inglaste ja hollandlaste vahel puhkenud Inglise-Buuri sõda. Tõelise hoo sai veinitootmine sisse alles 90-ndatel, eriti kiire on areng olnud sel kümnendil, mil Lõuna-Aafrika veinid on kogunud populaarsust kõikjal maailmas, sealhulgas Eestis.
Jalgpalli MMi esindusvein
Siinsele turule toob LAV-i veine AS Altia Eesti, kelle tootevalikus on neid üle 20 nimetuse, sealhulgas tänavused jalgpalli MM-i ametlikud esindusveinid Nederburgi veinikojast. FIFA ja veinikoja vahel sõlmitud sponsorilepingu alusel kuuluvad esindusveinide kollektsiooni Cabernet Sauvignon, Dry Rosé ja Sauvignon Blanc.
Valiksarja on välja arendanud Nederburgi veinikeldri meister Razvan Macici, kelle sõnul on viinamarjad nende veinide tarbeks 2007.–2010. aasta lõikusest. Veinid tunneb ära etiketile lisatud FIFA jalgpalli MMi embleemi järgi ning neid müüakse kuni selle aasta detsembrini.
Lipulaev Pinotage
Altia Eesti AS-i veinide tootejuhi Kaidi Kerdti sõnul on Lõuna-Aafrika Vabariik veinimaana unikaalne. Riigis on 13 veinipiirkonda, mis asuvad Aafrika lõunatipus Western Cape’il. Tuntumad neist on Stellenboch, Paarl, Durbanville, Coastal jt.
Lõuna-Aafrika pinnased on mitmekesised: liiv, savi ja graniit, ning see vaheldusrikkus loob eelduse paljude haruldaste taimeliikide kasvuks. Arvatakse, et Lõuna-Aafrika taimestik on maailma liigirikkaim.
Sealne pinnas sobib hästi ka viinamarjade kasvatamiseks, tuleb vaid leida iga paiga jaoks sobivaim sort. „Sealsed valged veinimarjad, eriti Chenin Blanc, mida enim viljeletakse, annavad kerge ja värske, tsitrusnootidega valge veini,“ nentis Kerdt. „Valgetest marjadest on populaarsed veel Sauvignon Blanc ning Chardonnay.”
Punastest viinamarjadest on LAV-i lipulaev Pinotage, mis on saadud Pinot Noiri ning Cinsault’ marjade ristamise teel ning mida kasvatatakse vaid Lõuna-Aafrikas. „See on unikaalse omapärase maitsenüansiga vein, kus on tunda pisut animaalsust ja tugevamaid maitsenoote,” märkis Kerdt. „Ohtralt viljeletakse ka Cabernet Sauvignoni ja Merlot’ marjadest punaveine, viimasel ajal on tõusu näidanud ka Shiraz-marjast veinid. Eestis on tootjatest tuntumad Nederburg, Drosdty Hof, Two Oceans, Zonnebloem, Spier, Kumala, KVW ja Lyngrove.”
Restorani Dominic peasommeljee Imre Uussaar hindab LAV-i punaveinidest eelkõige Pinotage’i. „Nederburgil on ülihea ja mõnusas hinnaklassis lopsakas, musti marju täis Pinotage, mis on ploomiselt puuviljane,” kirjeldas ta. „Valgetest veinidest on Lõuna-Aafrikale eriliselt omane hea värske Chenin Blanc ning ka Nederburgi kreemjas ja piisavalt värske Sauvignon Blanc, mis passib suvisel ajal eriti hästi.”
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe erilehes Jalgpalli MM 2010.
Artikkel on vahendatud BarProfi toetaja
Altia Eesti AS -i kodulehelt
Kui loetud lugu pakuks huvi ka Sinu sõpradele siis jaga seda vajutades "Meeldib"
