.jpg "Müüdid")
Rahva seas liigub palju erinevaid tõekspidamisi, mis puudutavad alkoholi tarbimist ja selle mõju ning sealjuures ei teata, mida tasub uskuda ja mida mitte.
Märtsikuus tõime teieni sõltuvusainete spetsialisti 10 seletust, milliseid õpetusi tasuks uskuda ja millal on tegemist vaid müütidega.
Seekord täiendame neid müüte veel kümne laialtlevinud arvamusega, et alkoholi tarbimine jääks nauditavaks ja ei muutuks valeteadmiste pärast probleeme tekitavaks.
1. Tumeda värvusega alkohol põhjustab kergemini peavalu - Tõsi!
Tume alkohol nagu punane vein, viski, konjak ning teised tumedad joogid sisaldavad palju selliseid kõrvalaineid, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Sarnaseid aineid leidub vähem heledates alkoholides nagu näiteks valges veinis või viinas. Seepärast tekitab tume alkohol sagedamini joomisjärgseid vaevusi .
2. Iga päev natuke juua on vähem ohtlik kui end korra täis juua - Tõsi!
Iga päev natuke juues on väiksem oht alkoholist sõltuvusse sattuda kui tarbida suures koguses alkoholi nädalavahetustel. Tugev joove kulutab ka rohkem keha erinevaid organeid. Kindlasti ei ole soovitav juua iga päev natuke ning nädalavahetusel lisaks suures koguses, kuigi see on viimasel ajal muutunud üha populaarsemaks.
3. Kohv teeb kaineks - Vale!
Alkoholijoobes inimesele proovitakse sisse joota suures koguses kohvi, et ta kiiremini kaineks saaks. Kofeiin küll ergutab, kuid kuna kohvil nagu alkoholilgi on vedelikku väljutav omadus, suurendab see veelgi keha vedelikupuudust. Seepärast on oluline jälgida, et lisaks jooks inimene palju vett.
4. Alkohol on südamele kasulik - Tõsi!
Paljud uuringud on näidanud, et regulaarne väikeses koguses alkoholi tarbimine vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski, samal ajal kui samad uuringud on näidanud, et suures koguses alkoholi tarbimine suurendab riski neisse haigestuda kõvasti. Seepärast tuleb leida see õige piir. Klaas veini päevas usutakse olevat kasulik, kuid rohkem kui kolm juba kahjulik. Kogus sõltub ka soost ning inimesest!
5. Puberteetide alkoholi tarbimine ei ole ohtlikum kui täiskasvanute oma - Vale!
Mida varem alkoholi tarbimisega alustatakse, seda kergem on sellest sõltuvuse tekkimine. 14-aastane, kes tarbib sageli alkoholi, võib paari aasta pärast olla juba sõltlane. Täiskasvanul, kes tarbib sageli alkoholi, võtab sõltuvuse tekkimine tavaliselt aega kuni 10 aastat. Lisaks ei ole alaealiste kehad veel välja arenenud, mille tõttu on neil suurenenud risk erinevate alkoholikahjustuste tekkeks. Aju arenemine lõpeb alles 18-20 eluaasta vanuses. Enne seda arenevad välja närvirakud ning nendevahelised seosed.
6. Šampus mõjub kiiremini kui teised alkohoolsed joogid - Tõsi!
Mõned alkohoolsed joogid imenduvad kergemini verre kui teised ning heaks näiteks on šampus, mis imendub kiiremini organismi. Lisaks mõjutavad ka psühholoogilised efektid ehk meie ootused alkoholi mõjule panevad meid vastavalt käituma. Kuna šampus seostub paljudele peo ja luksusega, suurendab see ka rõõmuefekti ning paneb meid veidi rohkem joobnuna tundma.
7. Alkohol muudab inimesed ilusamaks - Tõsi!
Kuna paljud väidavad, et alkoholi tarbides tunduvad teised inimesed ilusamad, ei saa kõik need inimesed ometi eksida. Siiski on sellele ka teaduslik tõestus, mille kohta saab täpsemalt lugeda artiklist:
Miks muudab alkohol vastassoo esindajad atraktiivsemaks?
8. Mida vanem, seda suurem pohmell - Tõsi!
Vanuse suurenedes väheneb vedeliku hulk kehas ning kuna alkohol on vees lahustuv, mõjub sama kogus alkoholi vanemale inimesele rohkem kui nooremale. Vanus mõjutab ka keha taastumist. Selle kõige tulemusena on järgmisel päeval pärast joomingut vanuse kasvades enesetunne halvem.
9. Alkoholi juues vähenevad sportimise tulemused - Tõsi!
Alkohol halvendab koordinatsiooni ning reaktsioonikiirust. Mõned aastad tagasi viidi Rootsi mäesuusakoondises läbi test, kus sportlased jõid nii palju alkoholi, et alkoholi sisaldus veres oleks 0,35 promilli. Tulemus oli ilmselge: 8 sportlasel 9st halvenes tulemus märkimisväärselt ning muutused olid nii suured, et seda, kas inimene on joonud või mitte, suutsid treenerid ka palja silmaga aru saada. Antud tulemust saab üle kanda ka teistesse spordialadesse. Lisa siia juurde veel vastupidavuse vähendamine, jõu ning hapnikuomastamise vähendamine, mis kõik viitab sellele, et sport ja alkohol ei sobi kokku.
10. Järgmisel päeval suureneb isu rämpstoidu järele - Tõsi!
Alkoholi põletamiseks vajab keha suures koguses B-vitamiini, mida leidub süsivesikuterikkas toidus nagu leib, jahu, pasta, koogid, puuvili jne, mis võib olla suurenenud isu põhjuseks. Kuid eelkõige võib seda põhjustada väsimustunne, jõuetus, mis tabab pärast pikka pidutsemist ning mida me tahame kompenseerida rämpstoiduga. Nimetatud toit sisaldab palju suhkrut ja kiireid süsivesikuid, mis tõstab veresuhkru taset ning laseb meil end veidi paremini tunda.
Loe ka eelmisi purustatud-kinnitatud müüte alkoholi kohta artiklist: 10 müüti alkoholi kohta!
Artikkel on vahendatud webi-keskkonnast naistekas.delfi.ee
Kui loetud lugu pakuks huvi ka Sinu sõpradele siis jaga seda vajutades "Meeldib"
